Enesekaitse on enese asi?

Absoluutset turvalisust pole olemas, kuid meie ohutust tänaval mõjutavad järgnevad asjaolud: oled joobes või kaine; lähed jalgsi või autoga; oled üksi või mitmekesi; liigud pimedas või valges (sh hästi valgustatud aladel); marsruudiks on kõrvalised tänavad või rahvarohkemad kohad.

Eelneva loetelu puhul on üks näiline vastuolu. Tuvastatud on, et rohkem vägivallakuritegusid toimub ööklubide (rahvarohke koht ju?) läheduses. Siiski võib arvata, et enamus ööklubi juhtumite sisuks on pigem joobes inimeste vahelised konfliktid, kuivõrd täiesti juhuslikult rünnakud.

Mis on hädakaitse?

Käibekeeles üldistatult enesekaitse, formaaljuriidiliselt hädakaitse, põhimõtted tulenevad karistusseadustikust. Enda või teise isiku (või ka vara) kaitsmisel ei tohi ületada hädakaitse piire – lihtne öelda, eks ju… Mis põhimõtteid siis tuleks silmas pidada?

Hädakaitse olukorras on õigus lõpetada rünne kohe ja täielikult. Abi kutsumise või minema jooksmise võimalus ei välista õigust hädakaitsele. Küll aga tuleb silmas pidada, et kaitsetegevus peab toimuma alljärgnevalt.

• Õigel hetkel – kohe-kohe algab rünne (vahetult eesseisev) või siis ründamine juba füüsiliselt leiab aset (st on vahetu). Vahetult eesseisev on rünne siis, kui ründajal on reaalne võimalus ja tahe kohe kahjustada (nt keegi liigub Sinu suunas rusikad püsti või ohtliku esemega). Kui rünne on lõppenud, ründaja põgeneb või lamab maas, ei tohi temale enam valu või vigastusi tekitada.
• Sobiva vahendiga – see peab olema ründe ohtlikkusele vastav. Nt ainuüksi füüsilise jõuga toimuvat rünnet ei ole üldjuhul adekvaatne tõrjuda tulirelvaga.
• Sobiv intensiivsus ja laad – kaitsetegevuse vahendi (sh füüsilise jõu) kasutamise eesmärk saab olla ründe tõkestamine, mitte ilmselt liigse kahju tekitamine.

Selge on see, et reaalses elus on olukordi väga palju erinevaid, mis teevad hädakaitse korrektse teostamise keerulisemaks kui paberil kirja pandud loogika. Määravaks (sh hilisemal õigusemõistmisel) võib saada kogu olustik laiemalt kui ainult ründe hetkel. Mis puudutab juriidiliselt korrektseid reaktsioone, siis ei piisa ainult teadmistest, vaid on vaja füüsilisi treeninguid.

Millega võib ennast kaitsta?

Enesekaitse vahendite valikult tuleb silmas pidada, et need oleksid legaalsed. Palju on igasuguseid linnalegende nt selle kohta, missugune nuga on keelatud: a la kui on käelabast suurem… Tegelikult on igasugune nuga tsiviilkäibes keelatud (st omamine karistatav), kui sellel esinevad kõik kolm tingimust:

• vedru- või raskusjõul väljaviskuv,
• avamisel jäigalt kinnituv,
• tera pikkus on üle 8,5 cm või tera on kahelt poolt teritatud.

Ehk siis nuga on vedru või raskusjõul väljaviskuv, seejärel jäigalt kinnituv ja (ühepoolse) tera pikkus on 5 cm, siis see pole keelatud. Kui äsja kirjeldatud noa tera on aga kahelt poolt teritatud, siis hoolimata tera pikkusest – keelatud!

Tsiviilkäibes keelatud relvad on veel näiteks: kasteet ehk nukid (sh kasteetnuga), teleskoopnui ja elektrišokker. Lisaks on keelatud ka muu spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud ese. Samuti tohi omada relva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse.

Keelatud või mitte, eespool nimetatud vahenditega on tõenäolisem, et tekitame kaitsetegevuse käigus liigset kahju. Niisiis, pole soovituslik „igaks juhuks“ nuga kaasas kanda, isegi kui see on tsiviilkäibes lubatud variant.

Kui üldse, siis üks mõistlik relv enesekaitseks on gaasipihusti (nt pipragaas), mis on piiramata tsiviilkäibega. Pipragaasi võib osta, omada ja kaasas kanda alates 18. eluaastast. Gaasipihusteid on mitmete toimeainega (CS – sünteetiline toimeaine; OC – looduslik pipar), kuid ka erinevate baaskoostisega (udu, vedelik, vaht, geel). Igal tootevariandil on omad plussid-miinused, kuid see oleks juba pikem jutt…

Lühidalt: ole teadlik, missugune gaasipihusti sul on ja millega tuleb kasutamisel arvestada. Näiteks, udu-tüüpi pipragaas on hea grupiviisilise ründe tõkestamiseks, kuid võib tuulega kanduda ka kasutajale endale näkku.

Kui inimene kardab, et ei oska pipragaasi õigesti kasutada – kas on ohutumaid alternatiive? Jah, aga need ei pruugi olla nii efektiivsed. Mõeldav on veel neutraalse sisuga gaasipihusti (nt õppegaas), ründaja hetkeliseks ehmatamiseks. Samuti on olemas tugeva helialarmiga võtmehoidjad, mida ründe korral aktiveerida. Veel pakutakse erinevaid telefonirakendusi, mis võiksid tagada lähedaste teavitamise ja kiire abi kutsumise. Või vana hea: tugeva valgusega taskulamp, millel on ka häiriv strobo (kiiresti vilkuv) funktsioon. Levinud on arusaam, et enesekaitseks võiks kasutada võtmekimpu, näiteks sättides võtmed sõrmede vahele. Paraku võid sel juhul ise rohkem haiget saada kui ründaja.

Mõistagi, igasuguse vahendi kaasas kandmine eeldab selle mugavat kättesaamist, et vajadusel kiirelt kasutada. Näiteks, käekoti põhjas olevast pipragaasist pole ootamatu ründe korral kasu! Kui peadki jalutama üksi pimedas koju, siis pigem hoia pipragaasi ballooni käes ja kätt sellega taskus.

Kui toredast teooriast saab ehmatav reaalsus… !

Kui juba märkad oma läheduses kahtlase käitumisega isikut (nt seisab ja jälgib veidralt, jälitab, liigub vaikselt hiilides või ähvardavalt Sinu poole), ole valmis ka ründeks.

• Tuntud tõde, et parim enesekaitse on kiired jalad. Võimalusel jookse ära – kas või valgustatud või rahvarohkemale alale, veel parem kuskile siseruumi (tanklasse, pubisse, bussi või trammi peale jne).
• Kui rünne juba toimub, siis karju täiest kõrist! Loodetavasti see ehmatab ründajat ning ka möödakäijad kuulevad ja tulevad appi.
• Kui rünne on vahetu või vahetult eesseisev, kasuta pipragaasi või muud eespool kirjeldatud enesekaitsevahendit, vastavalt ründe ohtlikkusele.
• Ennast kaitstes keskendu sellele, et saaksid põgenema, mitte ainult ründaja kahjutuks tegemisele. Eriti ettevaatlik tasub olla kui tegu on ohtliku esemega (nuga, kurikas, n-ö pudeliroos vms). Youtube´st omandatud must vöö paraku noa vastu ei aita. Isegi pipragaasiga ei saa kindel olla, et selline rünne lõpetatud saab.
• Kindlasti teavita juhtumist esimesel võimalusel Häirekeskust (112), samuti oma lähedasi.

Sügis toob endaga kaasa märgatavalt rohkem pimedat aega, mis omakorda soodustab igasugust kuritegevust. Olukordades, kus võib tekkida oht enda või lähedaste tervisele, tuleks osata end kaitsta, ületamata hädakaitse piire. Oluline on teada, mida antud olukorras teha võib ja milliseid abivahendeid kasutada on lubatud. Oma teadmiste ja oskuste parandamiseks sobivad praktilised enesekaitse koolitused, mida Viking Securitys viib läbi koolitusjuht Juhan Aia. Need treeningud on mõeldud nii eraisikutele, kui ka ettevõtetele, kes oma töötajatest hoolivad. Loodetavasti ei pea meist keegi ründe ohvriks sattuma, kuid saame selleks valmis olla, täiendades pidevalt oma teadmisi ja oskusi.