VALVEKESKUS

Enesekaitse on enese asi?

//Enesekaitse on enese asi?

Enesekaitse on enese asi?

Laura käis reede õhtul linnas, jõi kohalikus lokaalis magusat kokteili ja tegi sõbrannadega paar lõbusat tantsu, tore õhtu oli. Keegi väga palju alkoholi ei tarbinud. Keset ööd tekkis plaan koju minna. Sõbrannad pakkusid, et võiks koos takso võtta. Laura ütles sellest ära, kuna tema kodu ei asunud kaugel ja ta soovis jalutades meeldivalt sooja sügisööd nautida. Pargi pimedamas nurgas tulid kaks tüüpi ja küsisid suitsu. Laura vastas viisakalt, et ei suitseta enam. Viimane, mida Laura mäletab, et sai ootamatult rusikahoobi näkku…

Sarnaseid juhtumeid on meediast korduvalt läbi käinud. Ohtlikke olukordi lõplikult välistada ei saa kunagi. Ka kõige kiirem, tugevam ja osavam inimene võib sattuda eluohtliku rünnaku ohvriks. Siiski toome välja mõned olulised põhimõtted, mis puudatavad ennetamist, kaitsetegevust, enesekaitse vahendeid ja situatsioonis toimetulekut.

Kas ja kuidas saab ennetada?

Ilmselgelt pole normaalne öelda, et rünnatav ise on süüdi, et õhtul üksi väljas jalutas. Õigus turvaliselt jalutada mis iganes kohas on igal inimesel. Kahjuks eksisteerib loomaliku käitumisega tüüpe, kes seda ei mõista. Mis meil muud üle jääb, kui olukorda arvestada ja olla valmis. Siiski, teatud ettenägelikud valikud võivad aidata ohuolukordi vältida.

Absoluutset turvalisust pole olemas, kuid meie ohutust tänaval mõjutavad järgnevad asjaolud: oled joobes või kaine; lähed jalgsi või autoga; oled üksi või mitmekesi; liigud pimedas või valges (sh hästi valgustatud aladel); marsruudiks on kõrvalised tänavad või rahvarohkemad kohad.

Eelneva loetelu puhul on üks näiline vastuolu. Tuvastatud on, et rohkem vägivallakuritegusid toimub ööklubide (rahvarohke koht ju?) läheduses. Siiski võib arvata, et enamus ööklubi juhtumite sisuks on pigem joobes inimeste vahelised konfliktid, kuivõrd täiesti juhuslikult rünnakud.

Mis on hädakaitse?

Käibekeeles üldistatult enesekaitse, formaaljuriidiliselt hädakaitse, põhimõtted tulenevad karistusseadustikust. Enda või teise isiku (või ka vara) kaitsmisel ei tohi ületada hädakaitse piire – lihtne öelda, eks ju… Mis põhimõtteid siis tuleks silmas pidada?

Hädakaitse olukorras on õigus lõpetada rünne kohe ja täielikult. Abi kutsumise või minema jooksmise võimalus ei välista õigust hädakaitsele. Küll aga tuleb silmas pidada, et kaitsetegevus peab toimuma alljärgnevalt.

  • Õigel hetkel – kohe-kohe algab rünne (vahetult eesseisev) või siis ründamine juba füüsiliselt leiab aset (st on vahetu). Vahetult eesseisev on rünne siis, kui ründajal on reaalne võimalus ja tahe kohe kahjustada (nt keegi liigub Sinu suunas rusikad püsti või ohtliku esemega). Kui rünne on lõppenud, ründaja põgeneb või lamab maas, ei tohi temale enam valu või vigastusi tekitada.
  • Sobiva vahendiga – see peab olema ründe ohtlikkusele vastav. Nt ainuüksi füüsilise jõuga toimuvat rünnet ei ole üldjuhul adekvaatne tõrjuda tulirelvaga.