Üks on teooria, teine asi praktika?

Olles ise nii koolitusjuhi kui ka koolitaja rollis, kuulen aeg-ajalt lauset: „No jah, üks on teooria, teine asi praktika…“ Kuidas tekib tõenduspõhine teooria, mida koolis või koolitustel õpetatakse? See tulenebki olulisel määral praktikast. Ehk siis tegelikult on need kaks omavahel lahutamatus seoses.

Tuleb omandada oskus teooriat praktikas rakendada – aga kuidas siis?

Praktiline situatsioonitreening on füüsiline simulatsioon ehk tegevuse läbi mängimine võimalikult sarnaselt tegelikule olukorrale. Aluseks võetakse reaalne probleemolukord, luuakse võimalikult sarnane olustik, kasutatakse samasid (töö)vahendeid või nende (lihtsamaid või ohutumaid) koopiaid.

Ka situatsioonitreeningute kohta võib kommenteerida: „No jah, üks on treening, teine on päris olukord“. Jah, mistahes olukorra simuleerimine ei saagi olla 100% koopia tegelikkusest, kuid mida paremini matkitakse reaalseid tegevusi, seda tõenäolisem on korrektne käitumine päris olukorras. Situatsioonitreeningul mängitakse olukorrad läbi, avastades võimalikke puudusi töökorralduses ja iseenda teadmistes-oskustes.

Küsimus pole ka ainuüksi teadmistes või käelistes oskustes, vaid rahulikus ja enesekindlas tegutsemises, mida pärsib hirm ootamatu olukorra ees. Kui nt inkassaatorit pole kunagi ohtliku esemega rünnatud, võib ta päris situatsioonis tarduda või hoopiski ületada hädakaitse piire. Ärevas olukorras toodab keha adrenaliini ja kortisooli, mis stimuleerivad tegutsemist nii-öelda ellujäämiseks, mitte olukorra analüüsimiseks. Paraku ellujäämine laiemas mõistes (sh situatsiooni õiguspärane lahendamine) ei sõltu ainult kiirusest, vaid ka professionaalsest reaktsioonist, mida on vaja drillida. Olukorra efektiivseks lahendamiseks vajalikud toimingud on tarvis treenida lihasmällu!

Taktikapäevad

Patrulli turvatöötajate ja inkassaatorite väljaõppe raames korraldasime nn taktikapäevad, kus simuleerisime võimalikult realistlikult erinevaid ohuolukordi, näiteks relvastatud rünne turvatöötaja vastu. Lisaks olustikule on tähtis ka identse varustuse kasutamine: kuulivest, esmaabikomplekt, kabuur, õppegaas ja airsoft relvad. Muide sama relvamudel on meil ka päriselt tulirelvana kasutusel.

Töötajad õppisid iseenda ja ka teiste vigadest, omandades taktikalisi teadmisi-oskusi ning treenides lihasmällu kriitiliselt vajalikke liigutusi, milleks oli nt ründe eest ära liikumine, relva haaramine jne.

Esmaabikoolitused

Aastate tagant meenub, kuidas Tasku Keskuse turvatöötajad leidsid WC-st mehe, kes ei hinganud. Koheselt alustati elustamisega, kasutades AED aparaati ning Ambu hingamiskotti ja maski. Turvamehed hiljem muljetasid, et ega nad midagi väga mõelda ei jõudnudki, vaid toimetasid üsna automaatselt. Ometigi oli sooritus suurepärane, kuna olid koolitusjuhilt saanud selles osas regulaarset drilli.

Viking Security pakub esmaabikoolitusi mitte ainult oma töötajatele, vaid ka ettevõttest välja. Teoreetiliste teadmiste kinnistamine toimub põneva praktikapäevana, mis koosneb intensiivsest ja realistlikust situatsioonitreeningust. Õnnetusjuhtumite nii-öelda lavastamiseks on kasutusel elustamisnukud, haavamulaažid, kunstveri jpm. Lisaks simuleerib koolitaja ise erinevaid haigushooge – näiteks krambitab põrandal maas või kirjeldab juhtumile iseloomulikke haigussümptomeid. Esmaabisituatsiooni lahendamisel kasutatakse reaalseid esmaabivahendeid ja mängitakse läbi ka kõne Häirekeskusesse. Pärast igat situatsiooni saavad osalejad vahetu tagasiside oma soorituse kohta ning vajadusel kordavad seda.

Kahtlemata peab koolituse sisu olema tõenduspõhine ja koolitaja oma ala professionaal, et tagada usaldusväärsus. Samas ei tohiks aga unustada dünaamilist ülesehitust, vaatemängulisust ja humoorikust, praktilisi näiteid või koguni olukordade simuleerimist. Koolituse läbiviimisel saab paralleeli tuua toidu serveerimisega: toit peab olema maitsev, aga ka efektselt presenteeritud! Väärt koolitus pakub osalejale positiivset elamust ja on sisu poolest erksalt meeldejääv.