Kes on kauplustes tegutsevad vargad ja kuidas neid ära tunda?
Kindlasti oled ka Sina mingil määral vargustega kokku puutunud, kuid igapäevaselt on pikanäpumeestega hädas kauplused, kus suuremaid ja väiksemaid näppamisi esineb pidevalt. Täielikult end varguste eest kaitsta ei saa, kuid on võimalik teha nii mõndagi, et vargustest tingitud kadusid ennetada või viia miinimumini. Vastavalt statistikale jääb vargustega tekitatud kahju protsent ettevõtte käibest keskmiselt 1-2% vahele. Ettevõtetel, kes on turvameetmed jätnud täiesti unarusse, võib kadude protsent käibest olla lausa 10-15%. Kes siis ikkagi varastavad ja kuidas potentsiaalset varast ära tunda? Viking Security mehitatud valve juht Aleksandr annab meile täpsema ülevaate.
Kõlab küll karmilt, kuid varastavad peaaegu kõik: alates tavapärasest kliendist ja lõpetades ettevõtte juhtkonnaga endiga.
- 40% vargustest panevad toime kliendid.
- 30% varguste taga on kaupluse enda kassapidajad või klienditeenindajad.
- 30% vargustest toimuvad läbi muu toetav personali, kelleks võivad olla koristajad, laotöötajad, kauba väljapanijad jne.
Siiski kõige suurema grupi moodustavad kliendid, kes omakorda jagunevad järgnevalt:
- Juhuslikud vargad – moodustavad 50% kõigist vargustest. Inimesed, kes varastavad ainult siis, kui tekib võimalus. Need vargad ei planeeri oma tegu ette ja tihti näpatakse pisiasju.
- Narkomaanid – nende osakaal on 20%. Varastavad kaupa, mida on lihtne realiseerida ehk edasi müüa. Eesmärk on teenitud rahaga soetada uus doos mõnuainet.
- Profivargad – 15% vargustest toimuvad läbi professionaalsete varaste käte. Profid on orienteeritud eksklusiivsete ja kallimate toodetele, mille edasimüük on nende põhiliseks sissetulekuks. Tihti on tegu tellimustöödega ehk täpselt on teada konkreetne „klient“, kellele kaupa hankima minnakse.
- Pensionärid ja madalama elatustasemega inimesed – on seotud 10% vargustega. Sellised inimesed varastavad peaasjalikult enda jaoks, et oma elujärge tõsta, kuna ei nähta enam muid võimalusi.
- Kleptomaanid – 5% vargustest toimuvad läbi kleptomaani käte. Kleptomaania ehk vargustõbi on haiguslik vastupandamatu tung midagi varastada. Eesmärgiks ei ole raha teenida ning puudub n-ö majanduslik vajadus kauba eest maksmata jätta. Tähtis on varguse toimepaneku protsess.
Ei ole saladus, et potentsiaalsetel varastel on kindel käitumismuster, mis aitab neid visuaalselt tuvastada. Varga käitumine eristub tavakliendist, toome mõned näited.
- Küsimuste esitamine – proovib klienditeenindaja tähelepanu kõrvale juhtida mitmete küsimustega, mis ei ole omavahel seoses. Klienditeenindaja vastused teda ei huvita.
- Soovib korraga näha palju erinevaid tooteid. Eesmärgiks on ajada klienditeenindaja segadusse, et puuduks kindel kontroll esemete koguste üle.
- Omavaheline suhtlus – lühikesed ja kiired sõnavahetused või kehažestid kahe või enama varga vahel.
- Hüplev silmapilk, mis jälgib ümbritsevaid isikuid, kaameraid või turvatöötajaid.
- Poes ringi jalutamine lahtise kotiga või seljakotiga ning kiire väljumine poest ostu sooritamata.
Siinkohal on oluline teenindava personali turvaalane koolitamine, et kogu meeskond oskaks pöörata tähelepanu ja ennetada võimalike vargusi. Investeering korraliku turvalahendusena tundub esmapilgul liigne kulu, kuid kaasaegne turvatehnika ja läbimõeldud koostöö turvafirmaga aitavad kulutused muuta ettevõtte jaoks kasumlikuks.
Eelmine 
